MINUST
“Ormet, palun joonista pilt oma tuleviku ametist!”
“Ormet, kirjuta kirjand enda unistuste ametist!”
Mäletate aega, kui pidi sellistel teemadel lasteaias joonistama ja hiljem koolis kirjandeid kirjutama?
Kas panid tähele piiratust? Valik oli ainsuses! See häiris mind juba lapsena. Selline ülesanne tekitas minus segadust. Miks ma pidin valima ÜHE unistuse ameti? Mis siis, kui tahtsin proovida mitut erinevat? Mis siis, kui ma tahtsin olla multitalent? Mis siis, kui soovisin liikuda mitmes, mitte ainult ühes ettenäidatud suunas?
Veel „parem“ küsimus oli: „Kelleks sa tahad saada?“
Miks ma pean kellekski saama? Kas ma lapsena juba ei ole? Väike Ormet pidi leidma end ja unistama kellestki Ormetist tulevikus, kes on SAAVUTANUD midagi või SAANUD kellekski mingite kriteeriumite alusel?
Kes on täna SEE Ormet, kes pidi KELLEKSKI SAAMA?
Tänaseks ei ole juhtunud, et määratlen end mingi kindla ameti põhjal. Olen iga päev muutumises ja saamas uueks versiooniks iseendast. Usun, et minu minevik ja kogemused on kujundanud selle Ormeti, kes ma täna olen.
Siinkohal lasen kogemustel rääkida enda eest…
Olen sündinud Pärnus ja kasvanud Pärnumaal väikeses maakohas. Elasin tagasihoidliku toimetulekuga peres koos kahe õe, ema ja kasuisaga. Olin pere vanim laps. Mu pere oli usklik, mistõttu käisin lapsepõlves pühapäevakoolis ja jumalateenistustel. Olin keskmiste hinnetega ja hea käitumisega õpilane. Pidin juba varakult tööd tegema ning õppima enda eest hoolt kandma. Üks minu tugevustest oli kindlasti sport. Tegelesin kergejõustikuga ja saavutasin Eesti meistrivõistlustel poodiumikohti.
Selle kõige taustal ei osanud ma aimatagi, et 18-aastaseks saades võib heasüdamliku spordipoisi elu täiesti pahupidi pöörduda…
Pärast täisealiseks saamist algas mu senise elu kõige õpetlikum ajajärk. Sattusin internetikasiinode sõltuvusse. Kaotasin reaalsustaju ja sõltuvus viis kiirelt sms-laenudest pangalaenudeni. Hiljem jõudsin ka perelt, sõpradelt, tuttavatelt ja lähedastelt raha laenamiseni sellistes summades, et pidin 20-aastaselt Soome põgenema. Olin täielikult võlgadesse uppunud. Ja sellega lugu ei lõppenud…
Soomes hakkasin ehitajaks, kuid käisin ehitusel teenitud raha eest füüsilistes kasiinodes, kus kogu teenitud raha kadus sama kiirelt kui tuli. Jõudsin isegi sinnani, et olin sunnitud kolm päeva tänaval elama ja pudeleid korjama. Vähemalt sai pudelite eest Soomes rohkem raha kui Eestis ning sain vähemalt kõhu täis. Mul polnud enam isegi kohta, kus end soojalt sisse seada. See seik ilmestab minu katsumusi üsna hästi.
Kokkuvõtvalt: minu 20.–28. eluaastatesse mahtus pankrot, kriminaali elu ja neliteist kuud vangistust.
Tänaseks olen 30ndate alguses mees, kes on kasiinosõltuvuse seljatanud. Olen edukalt pankrotist väljunud, võlad tagasi maksnud ja oma tegude eest vastutuse võtnud. Taastasin olulised sõprussuhted, käin läbi oma perega ja leidsin endas koha, et andestada noorele poisile endas, kes tegi minevikus selliseid otsuseid – kes tegi vigu.
Tänu minuni jõudnud tagasisidele olen hakanud mõistma, et mu lugu on toetanud paljusid ja võib olla inspiratsiooniks. Ükskõik, kui põhjas sa oled või kuhu oled oma elus parasjagu jõudnud, muutused on alati võimalikud, kuigi need võivad tunduda kauged ning ebareaalsed.
Kogemuse põhjal julgen väita, et selleks on vaja vaid ühte inimest, kes usub ja näeb Sinu eest just nendel hetkedel, kui Su enda usk kõikuma lööb või jõud ja tahe nõrgaks jäävad. Kui mina seda vajasin, oli minu jaoks õige inimene olemas. Nüüd tahan ise pakkuda samasugust võimalust ja tuge ka teistele.
Olen muutnud oma vead tugevusteks ja leian inimestega töötades viise ning meetodeid, mis aitaks ka teistes tuua välja nende potentsiaali ning tugevusi. Selline töö hoiab mind märkamises ja tunnen pidevat kohalolu. Iseenda eest hoolitsemine, sport ja iga päev tänutundega elu tähistamine võimaldab mul luua toetavat ruumi nii endale kui ka teistele.
Olen valmis olema Sinu jaoks see inimene, kes aitab Sul oma potentsiaali ise avastada. Tahan võimendada seda head, mis Sinus juba olemas on.
